Ziemas Magnets 12.12.2009 Varnukrogs

Ei saa me läbi Lätita! Laupäeval esitati meile tõeline väljakutse ühel Riga ümbruse raskemal ja tehnilisemal maastikul. Kui sinna sõiduks kulus umbes neli ja pool tundi siis ühel, meie viieliikmelisest seltskonnast, kulus metsas kaks ja pool tundi. Urmas omakorda kurtis mingit anomaaliat, sest algul läks ta 33 -da asemel 53 -sse ja pärast 53- da asemel 33 -sse. Ise jäin väga rahule. Liikusin rahulikult ja keskendusin reljeefile. Kuna olen just värskelt seljatanud gripi, plaanisin minna vaid jalutama ja värsket õhku hingama. Mõtlesin teha seda reljeefi kaardiga - ka see on võimalik iga Riga päevaku raames . Eelmisel hooajal oli võimalik kohapeal võtta reljeefikaart, aga nüüd masu ajal tuleb see eelnevalt internetist tellida. Seega pidin leppima tavalise lühikese rajaga. Riga päevakul on võimalus joosta neljal erineva pikkusega rajal. Pikim rada näiteks oli seekord 8,8 km ja 26 kp, mis on nähtav ka kaardil koos Urmase läbimisteega.

Mida kassid armastavad?

Hiljuti Türgist tulles võin õelda, et sealsed kassid armastavad kõige rohkem turiste ja seda toitu mida sa just parajasti sööd. Uskumatu, et sellise toitumuse juures nägid nad ikkagi väga nirud välja. Peale söögipausi sättisid need väikest kasvu türgi kiisud end magama padja virna peale restorani kõrval olevas suveniiripoes. Ostsime reisilt ka endale koju türgi padjad. Kuigi meie 6,5 kg. Pätu on šotlane, armastab ta samuti toitu, mida just meie parajasti sööme ning lisaks üle kõige meeldib talle ka nüüd türgi patjade vahel lesida.

Sise - O 2. etapp 05.12.2009, Tõnismäe Reaalkool

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et mul polnud üldse plaanis antud sise - o osaleda. Kuna reede õhtul ütles takso auto töölepingu üles siis otsustasin siiski osaleda. Hommikul ei saanud bumerit ka käima. Õnneks tõi hea inimene Raivo E. mind kohale

I ring. Probleemiks sai keldrikorrusel asuv ühesuunaline osa. Kuna mõlemal otsal oli kohtunik, siis pöörasin ringi ja proovisin teiselt poolt läheneda. Ja nii mitu korda järjest. Lõpuks olin nii segi, et jätsin 39-da punkti võtmata.

II ring. Algas täitsa normaalselt, enne mind startinud jäid kogu aeg ette. Isegi Tarmo K. läks 2x mööda. Siiski arvan, et asja pole mõtet nii keeruliseks ajada. Isegi eelmisel aastal Tallinna Reaalkoolis oli lihtsam. 4 treppi on ikka liiga palju. Igas punktis oli paari kuni paarikümne sekundiline seisak, et õiged trepid välja raalida. Aga see selleks, praegu on jalgades mõnus surin ja võib endale ka mõned õlled lubada.

Ziemas Magnets 28.11.2009, Kalngale-Garciems

Laupäeval jooksime Kalngale - Garciemsi kaardil, mida kutsume ka triibuliseks kaardiks. See tuleneb kaardipildi omapärast, kus rohelise sees jooksevad kollased triibud. Pean seda kaarti üheks oma lemmikuks. Meie planeeritud viieliikmeline läti team kahanes viimasel hetkel kolmeseks, kuna Margusel oli pereüritus ja Riinale saabus vist seagripp. Jooks iseenesest oli väga hea ning ilm soosis meid samuti, päike paistis ja oli soe. 100% puhast orienteerumist. Arvan, et kõik meie teami liikmed jäid rahule. Rada 9 km ja 28 kp-d. Kuna tundsin ka, et väike haiguse vimm on sees valisin rahuliku tempo 7-8 min. kilomeetrile. Kuna sellise tempo juures vigu teha ei tohi, töötasin kogu aeg kaardiga. Graafikust ilus vaadata sellist sirget jutti. Ei lasknud ennast segada isegi Heidist ega pidevalt möödakihutavatest ühtedest ja samadest lätlastest. Täna, pühapäeval siiski tööle ei läinud ja ravin end tsehhide arstirohuga, mis alkohooli pudelisse pandud - Becherovka. Väike plaan on meelitada nüüd tegusaid klubiliikmeid 2.-3. jaanuar Riiga headele maastikele jooksma. Riia linnas asuv Mezaparks http://anatolijstarasovs.com/maps/show_map.php?user=anatolijs&map=33

ja Saulkrasti külje all olev Badciems http://www.orientesanas.lv/cgi-bin/reitti.cgi?act=map&id=71&kieli=

Sise - O 1. osav. 15. november 2009, Tallinna spordihall

Avalöök selle aasta talvisele sise - o sarjale anti eelmisel laupäeval Tallinna spordihallis. Jätkuvalt valmistas mulle see kilelintide vahel kõndimine raskusi. Nüüd on selge, et kui tahad korralikku tulemust, tuleb see asi läbida veatult rahuliku jooksuga. Olen vist ikka väga algaja, alles teine hooaeg. Iseenesest on see väga lahe üritus - väike füüsiline koormus, võistluspinge, soe tuba ja toredad inimesed.

Istanbul 5 days 2009, 8.päev - kojusõit

Viimane hommik tervitab meid jälle lauspäikese ja sooja suveilmaga. Ainus mida hetkel ei taha, on koju lennata - külma porisesse Eestisse. Kuigi meil endil juba eelnevate aastatega kõik vaatamisväärsused vaadatud, oleks tahtnud veel paar päevakest rahulikult türgi elu nautida. Kas või näiteks mõnel Printsi saartest. Ja kuigi osadel kaartidelgi oleme juba jooksnud lausa kolmandat korda, ei jäänud see võistlus meil ka kindlasti viimaseks. Kohtumiseni Istanbul!
Vaata pilte 

Postitas Riina

Istanbul 5 days 2009, 7.päev - supersprint Historical Grand Bazaar, Cemberlitas

Viiendal võistluspäeval toimub Istanbuli suurel turul supersprint labürintorienteerumis elementidega. Kaardil on näha H 45 rada. Rohelised rõngad tähendavad, et kontrollpunkt asub teisel korrusel. Võrreldes Jüri Tarmaku poolt korraldavate labürindi jooksudega Tallinna spordihallides, oli see labürint imelihtne. Kuna labürint ei ole minu kõige tugevam spordiala, suutsin sellel lühikesel selgesti piiritletud distantsil pealtvaatajatele väikese etendusegi anda. Õnneks olin oma edumaa juba eelnevalt kindlustanud. Ja läbi saigi igati hea tasemega võistlus, mis pani meid viiel päeval proovile nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Ürituse lõpetuseks premeerime end türgi saunamõnude ja massaaziga. Loe edasi........

Istanbul 5 days 2009, 6.päev - lühirada Valide Bendi, Belgrad Forest

Neljas võistluspäev kujuneb meil Heidiga raja esimesel poolel parajaks kassi - hiire mänguks. Lõpuks suudan end kokku võtta ja teha ka päris hea soorituse. Kaotan Urmasele samal rajal vaid 10 minutit. Päev venib tänu autasustamisele jällegi pikaks, kuid külm õlu ja türgi disco sisustavad hästi aega. Päris palju aega kulus ka võistluskeskuses organiseeritud Asicsi toodete müügiplatsil, kus alates 5 liirist oli võimalik endale selle firma tooteid soetada. Linna tagasi jõudes valmistume kiirelt laeva banketiks. Eelnevalt sai selleks tarbeks lausa rahvuslikus stiilis riietus soetatud. Pilet banketile maksis 15 euri, võtsime ikka täie raha eest.
Loe edasi.......

Istanbul 5 days 2009, 5.päev - tavarada Büyükada, Prince´s Islands

Kolmas võistluspäev toimub samuti Aasias, Büyükada saarel, mis asub 1.45 tunni laevasõidu kaugusel Kabatase sadamast Istanbulis. Büyükada on üheksast Printsi saartest kõige suurem. Transpordi vahendina kasutatakse saarel hobuseid. Pool tundi kõndimist piki promenaadi jõuame võistluskeskusesse, mis asub otse rannas. Päev tuleb eriti soe. Südapäeval startinuile näitab termomeeter stardimajakese küljes 27 kraadi sooja. Peale 60 meetrist tõusu starti avaneb miljonivaade Marmara merele. Kuigi pikem osa rajast kulgeb mööda linnatänavaid, tuleb siiski enamus aega veeta metsas. Teravate ogalike asemel üllatavad meid täna kavalad mini kaljudega mäeküljed. Oluline on hoida õiget kõrgust, sest kaljud on peidetud tihedalt kasvavate pöösaste vahele. Ettevaatlikult liikudes õnnestub rada ilma suurema veata läbida. Tänaseks katsumuseks on kuumus ja ikka jälle kõrged tõusud. Tagasi linna jõuame küllaltki hilja, nii et jääb üle vaid minna sööma ja seejärel päevaväsimust välja puhkama.

Istanbul 5 days 2009, 4.päev - lühirada Alev Okullari, Ömerli

Teine võistluspäev algab sõiduga Aasia poolele. Temperatuur on tõusnud üle 20 soojakraadi ning selleks korraks on ka vihmaperiood läbi. Eilne väsimus annab tunda juba esimesel tõusul, mis asub starti mineku teel. Metsas kõnnime kõik tõusud. Isegi Kesk Euroopas ei ole selliseid tõuse võtnud. Tänu sellele ei tule ka vigu. Urmase ainuke viga oli see, et läks esimese punkti asemel teise ja mina eelistasin valge metsa asemel liikuda punkti suunas läbi tumerohelise, mis kujutas endast üksteise külge põimunud okstega tihedat mägimänni tihnikut, millest ei puudunud ka okastraati meenutavad väädid. Mehed ei suutnud pärast ära oodata ja imestada, et kuidas me naised suudame seal metsas nii kaua ikka olla. Tegelikult on asi selles, et D35 klassis ka võistluspinge oleks, tuleb meil Heidiga omavahel üle päeva liidripositsioone vahetada. Bulgaarlanna ja türklannad ei tahtnud ja ei suutnud meile ju konkurentsi pakkuda. Loe edasi.......

Istanbul 5 days 2009, 3.päev - pikk rada Irmak Kapi, Belgrad Forest

Täna on esimene võistluspäev. Ilm on muutunud oluliselt soojemaks ja kui eile paistis kogu päeva päike, siis täna on see jälle halli pilvemassi sees. Võistluskeskusesse jõudes hakkab õrnalt tibama. Ettenägelikult võtsin kaasa suure musta prügikoti, millega kaitsesime kotte altpoolt muda eest. Kui üritasin veidi sooja teha sai kohe selgeks, et tegemist on ikka pigem suve ilmaga ja soojenduspluusid võib kotti tagasi panna. Hetkeks näitas ka termomeeter 19. kraadi sooja. Kuigi olime juba varem kolm korda sarnastel läheduses asuvatel kaartidel jooksnud, ostus rada seekord päris raskeks. Loomulikult aitasid sellele kaasa järsud tõusud ja vihm, mis muutis kohati metsaaluse väga libedaks. Lisaks tuli ka aegajalt võidelda pikkade väätidega, millel sentimeetri pikkused ogad ning millega kokkupuutel oli tunne nagu jookseksid okastraat ümber kaela. Vääte lebas nii maas kui ka õhus igal kõrgusel vertikaalselt ja horisontaalselt. Kaubanduslik välimus oli läinud nüüd pikaks ajaks. Loe edasi........

Istanbul 5 days 2009, 2.päev - tutvume Istanbuliga

Päev algab jalutuskäiguga viimase päeva võistlusmaastikul ehk külastame kuulsat suurt turgu. Tutvume hindadega, teeme veidi kaupa aga midagi ei osta veel. Kuna on hommik ja türklastel parajasti tee joomise aeg on nad rahulikud ega püüagi meile iga hinna eest midagi odavat kalli hinnaga maha müüa. Sujuvalt mööda kaubatänavaid liikudes jõuame maitseainete ja maiustuste turule. Siin on müüjad juba agressiivsemad ja üritavad meile "Love tea" näol müüa naiste viagrat. Enne kui korraldame vendadele Koppelitele vastuvõtu, külastame ikka ja jälle suveniiri poode ning ka Istanbuli ühte peamist vaatamisväärsust Sinist Mošeed. Meid kui uskmatuid lubatakse moslemite pühakotta ainult sokkides ja tagauksest. Kui kolm aastat tagasi lubati meid vähemalt välja peauksest, siis nüüd tuli sedagi teha kõrval väljapääsu kaudu. Õhtustame restoranis nimega Ocean 7, millest saab tänu lõbusatele teenindajatele ja heale toidule meie lemmik restoran. Tegelikult on see olnud meie lemmik juba aastaid. Õhtu lõpetuseks üritame vesipiipu tõmmata ja vaatame Derviši tantsu. Loe edasi........

Istanbul 5 days 2009, 1.päev -Tallinn, Riia, Istanbul

Jõudiski kätte päev, kus pakkisime kotid ja asusime juba kolmandat korda teele Istanbuli poole. Seekord kasutasime 100% Air Baltic teenuseid algusega Tallinnast ja ümberistumisega Riias. Tallinnast alla kuue tunni ja olimegi kohal veidi jahedas ja vesises Istanbulis. Kogenud turistidena otsustasime sukelduda otse hiidlinna metroo ja trammi teenust kasutades, mis võrdlusena 25 eurose transfeeri kõrval maksab ainult 3 liiri ehk 23 eesti krooni. Kõik sujus ladusalt ning tunni aja pärast olime end juba hotelligi sisse seadnud, millel nimeks Golden Crown. Ülejäänud päeva veedame Istanbuli uuemas linnaosas Taksimis. Kohati muutub vihmasadu väga tugevaks ning siis oleme sunnitud varju otsima väikestes rõivapoekestes, kus hinnad sama kõrged kui meil. Õhtu lõpetame vanas heas Sultanahmedis. Vaatamata jahedale ilmale naudime tänu süüdatud gaasilampidele välirestorani mõnusid koos vürtsise türgi toidu ja effesi õllega. Kuidagi ei häiri, et temperatuur on vaid 10 kraadi lähedal.
Loe edasi........

Lietuvos Taure 23.- 25.10.2009

Juba traditsiooniks on saanud igal sügisel võtta osa leedukate populaarsest võistlusest Lietuvos Taure, kus osalejate arv ainuüksi H 21A klassis kõigub 60 piiril. Meile oli see juba kaheksas kord. Kui neljal eelneval aastal oleme jooksnud Valgevene piiri lähistel, siis sellel aastal kolis võistlus teise leedumaa serva, Klaipedasse. Esimese päeva võistlus toimus Klaipedast 25 km lõunas, Inkakliais. Meiesuguste mägedes rügajate jaoks oli kaart muidugi lahja ja nõudis teatud füüsilist omadust, mille nimeks on kiirus. Härrad 45 ja 50 klassi mehi ootas aga stardihetkel üllatus 15000 kaardi näol. Kahjuks ei saanud meie väike Taure team 100% juba esimesl päeval tulemusi kirja, kuigi sooritused olid kõigil võimetekohased. Kuna Urmasel jäi stardis Si tühjendamata, oli ta sunnitud metsas osad punktid käsitsi kaardi serva komposteerima. Ja nii see teise päeva üllatus tuli - tühistatud, kuna komposteerimine ei lugenud leedukate jaoks midagi. Selle kompenseeris teise päeva maastik Klaipeda külje all, mis sarnanes Nida rannamaastikele. Kuna düünide vahel olid kavalad punktid siis tuli väga ettevaatlikult liikuda, et jõuda ilma veata oma järmisesse punkti. Teise päeva võistluskeskus oli üles ehitatud põhimõtteliselt randa, kus finisisirge kujutas endast 100 meetri pikkust rannaliivas sumpamist. Nagu meil juba tavaks on õelda, oli tegemist täiesti tavalise Lietuvos Taurega, kus sport ja meelelahutus olid tasakaalus. Ehk siis mõlemis andsime maksimumi. Meelelahutuslik programm sai seekord läbiviidud vaieldamatult kaunimas Leedu kuurortis, Palangas. Kui enamus hotelle oli juba talveks uksed sulgenud, siis restoranid töötasid ning promenaadil olevad muidugi suviste hindadega. Veidi promenaadist eemal sai kõhtu täita ehtsa leedu karbonaadiga vaid 10 litti ehk 45 eesti krooni eest. Kui välja jätta kohvikutädi kelle suurimaks sooviks oli meid 10 litiga tõmmata, leedu toll kes korraldas meile põhjaliku kontrolli keset leedumaad ja Guberneri õlu, siis oli üks väga lahe nädalavahetus. Tulemused: http://www.dbtopas.lt/takas/varzybos.php?varz=2009008&lng=eng
ja mõned pildid:
http://picasaweb.google.com/Sookollid2/LietuvosTaure2009#

Rigas rajona sezonas nosleguma sacensibas, Lielpurvi 18.10.2009

Eesti keelde tõlgituna oli tegemist Riia rajooni hooaja lõpu meistrivõistlustega. Võistluse tegi ebavõrdseks see, et igaüks sai endale valida raja, millel ei olnud mingit seost vanuseklassidega. Vahe oli vaid raja pikkuses ning vastavalt pikkusele ka ujumisoskuses. See tähendab, et nii meeste kui ka naiste kõige pikemal rajal tuli ületada kraav, mis viimaste päevade vihmasaju tõttu oli muutunud kiirevooluliseks jõeks. Pika raja lõpetajate esimesed kommentaarid peale jooksu lõid silme ette sellise vaatepildi, kus orienteerujad kroolivad üksteise järel kaardid hambus üle kiirevoolulise Emajõe, samal ajal kui lained löövad pea kohal kokku. Ja nii kaks korda järjest. Ka medaleid ja karikaid jagati raja pikkuse järgi, vaatamata sellele kas olid põhiklassi tegija, laps või veteran. Õnnestus meiegi väikesel neljaliikmelisel noorveteranide tiimil koju tuua kaks hõbemedalit - üks orienteerumises ning teine ujumiselementitega orienteerumises.

Ziemas Magnets, Riekstukalns 17.10.2009

Nädalavahetusel sai selle aasta Riia talvistele päevakutele antud avalöök Riekstukalnsis. Kui tavaliselt oleme harjunud jooksma Riia ümbruse rannamaastikel, siis nüüd pandi meie võimed proovile väga heal orienteerumistehnilisel maastikul vaid 20 minuti sõidu kaugusel Riia kesklinnast. Kaardi ülaosas asub mitme tõstukiga slaalominõlv, mis kordi kõrgem meie Kuutsemäest.

Cesu Rudens, 19. september 2009

Juba kuuentat korda võtsime osa hetkel majandusraskustes vaevleva naaberriigi ühest populaarsemast suvelõpu võistlusest Cesu Rudens. Osavõtjate arv ja võistluse kvaliteet ei reetnud läti orienteerujate ringkonnas mingeid majandusraskusi. Siiski, kui tavaliselt on lõunanaabrite võistlustel olnud parkimine tasuta, väljaarvatud Kapa-3, siis nüüd tuli parkimispilet soetada 50 santiimi eest. Ja kuna meil oli kaasas ainult täpne stardiraha, siis lubati välismaalastel seekord tasuta parkida. Viie lati eest, sisaldab ka emiti renti, saime tõeliselt hea orienteerumiselamuse. Erinevalt eesti võistlustest, saab lätis joosta ikka veel kvaliteetsetel trükikaartidel. Vaieldamatult on tegu ühe Läti parima kaardiga. Viljar ja Urmas jäid oma jooksuga vist enamvähem rahule, ent minul tuleb nüüd peale pikka pausi orienteerumise põhitõdesid korrata. Kolmveerand rajal olin veel esikolmikus, kuid minu praegune liikumiskiirus ei luba pisematki viga. Kahjuks üllatasin ennast kahe ääretult rumala ja suure veaga. Urmase korrektne läbimine on näha juuresoleval kaardil.

Kuigi lätlased on oma kõrval maanteede kvaliteeti parandanud, tuli meil mõned kilomeetrid läbida ka treppi sõidetud kruusateed. Isegi GPS väitis, et no on alles tee, mida mööda sõidate.
Mõned pildid:
http://picasaweb.google.com/Sookollid2/CesuRudens2009#
Tulemused:
http://www.meridians.lv/2009/CR/CLASS.HTM

EM tavarajal 29.august

Rogaini EM Ylläsel 15.-16.august 2009

Kauaoodatud aasta tippsündmus on saanud läbi. Villid jalgadel ja esimene suur väsimus ka taandumas. Kuigi ootused olid suuremad kui tulemus, jäime rahule, sest esikolmikusse seekord asja ei olnud. Lätlased, soomlased ja venelased olid justkui teiselt planeedilt. Omakeskis sai siis naljagi visatud, et olime normaalsete naiste kategoorias oma veteranide neljanda kohaga ju esimesed. Nii nagu ütles Kert Kanter, et A-finaali asja ei olnud, aga võitsime B- finaali. Põhieesmärk sai täidetud, eelmise aasta MM-i veteranide pronksi naisi edestasime 11 punktiga. Punktisumma 164 tuli peale 23 tundi kõndimist ja ronimist. Kolm nädalat tagasi öistel vigastatud jalg seadis ka omad tingimused.

Alla 10. minuti kilomeetrile saime esimesed kaks etappi, kus tuli hoida vaid õiget kõrgust. Ka peale vihma ja rahet sai sooja tegemise eesmärgil veidi joostud.

Kuna kardan paaniliselt vett ja lagedaid soid, siis valisime päeva esimeseks pooleks kaardi läänepoolsema ülemise osa ning öö otsustasime veeta teedega kaetud alal kaardi alumises servas. Öeldakse, et hirmuga võitlemiseks on parim viis hirmuga kokku puutuda. Ehk olen siis nüüd julgem ja tugevam, sest just öösel tuli meil ületada lagedaid vett täis soid. Hommikuseks maiuspalaks nagu me planeerisimegi, jäi Ylläse mägi. Kuna kivisel ja ebatasasel pinnal liikumine võttis plaanitust kauem aega, otsustasime hommikul jätta ära 77-da punkti ja suunduda vaikselt kodupoole läbi 84-da ja 96-da punkti ehk siis ületada Ylläse mägi. See sai oodatust raskem. 84-st kivimäe punktist lahkudes jagasid meile vene noormehed kaasa häid nõuandeid. Üks soovitas hoida piki mäge kõrgusjoont ja tõusta mäkke mööda laskumisrada. Teine oli palju optimistlikum ja soovitas meil minna täiesti otse, see pidi aega võtma ainult 35 minutit. Valisime siiski esimese noormehe õpetussõnad ja alustasime kõrgusjoone hoidmist, et jõuda teisele poole rajakesele, mis viib lõpuks üle mäe 96-sse. Niigi järsust kurnavast tõusmisest mäkke sai kogu võistluse suurim ämber. Mingil hetkel ehk hetkel, mil pidime mäe peal keerama teisele rajale, üllatas meid pilv. Kuna midagi enam näha ei olnud, "kihutasime" raja otsast mööda. Ainus võimalus oli edasi minna ja sedagi ainult ülespoole. Kuigi jõuvarud olid otsas, suutsime kaks väikest naisterahvast ronida kõige kõrgemasse tippu. Nali, aga tipus ei suutnud me ise aru saada kus oleme. Tänu üksikule naisele, kes vapralt mööda kivist mäekülge üles jooksis, saime ka oma asukoha teada. Karmile tõusule mööda teed järgnes veel karmim langus mööda kive. Alla jõudes näen sadulas punkti. Piiritu rõõm kaob hetkega, kui lähemale jõudes kaob punkt kui võluväel uttu. Kasutame punktist lahkunud soome võistkonna abi, kes näitavad meile käeviipega suuna kätte. Püstitasime võistluse isikliku rekordi - etapi 84-96 läbimiseks kulus 101 minutit ja 6 sekundit, mis teeb siis 35.27 minutit kilomeetrile. See jäi ka meie viimaseks punktiks. Raske vaidluse tulemusena andis Maris mulle lõpuks järgi ning otsus jätta võtmata 21-ne puntk jäi kuni tulemuste selgumiseni kripeldama.

Kõikidele mitte osalejatele tahan õelda, et jäite ilma tõeliselt heast rogainiüritusest. Ja lõpuks ka tänusõnad meie vaprale tiimile (Urmas, Maris, Heidi, Margus ja Riina) toreda reisi eest. Samuti Priidule, tänu kellele suutsin teibitud jalaga vastu pidada 23 tundi.
Tulemused http://rogaining.fi/uploads/2009/results24h.htm ja väike pildigalerii http://picasaweb.google.com/Sookollid2/RogainiEM2009#

Jõuluvanal külas 14. august

Enne Yllasele jõudmist tegime väikese kõrvalpõike Rovaniemile jõuluvana juurde. Oli teine sõnakehv ning veidi väsinud. Kaks meie grupi liiget ületasid ka esimest korda polaarjoont. Tänu Margusele, Heidile ja Marisele sai jõuluvana pooleliolev sall mõned kootud read juurde. Kui suveniirid ostetud ja jõulukaardid päkapiku postkontorist Eesti poole
teele saadetud, võtsime suuna Yllasele.
Üsna varsti õnnestus meil näha ka esimesi põhjapõtru. Yllase mäele lähenesime kagu poolt läbi võistlusmaastiku. Auto aknast välja vaadates ei tahtnud sel hetkel kuidagi uskuda, et meil tuleb ronida nende kiviste mägede otsa.