Thursday, November 19, 2015

Nädal Aphrodite sünnimaal


Selle aasta sügispuhkuseks valisime Küprose saareriigi, et külastada viietuhande aasta vanuseid arheoloogilisi leiupaiku ja iidseid templeid, nautida kuulsat Vahemere kööki ja loomulikult lesida rannas ning laadida oma akusid saabuvaks talveks.
Sellele rikkaliku ajalooga paradiisisaarele lennutab meid oma kliendisõbralike hindade ja mugava lennugraafikuga ei keegi muu kui eestlaste lemmik airBaltic.
Kohale jõudes ootab meid 26 kraadine suvi, mille sarnast ei mäleta Eestimaal enam ammu.
Elama asume Larnakas, ühes Finikoudese rannaäärses hotellis, kus hommikuti kell kuus imetleme oma rõdult imelist päikesetõusu.
Siin ärgataksegi vara, kell seitse toimetavad inimesed juba rõõmsalt ringi. Kes laob müüri, kes jookseb rannas, kes naudib palmialleega ääristatud promenaadil värskeid saiakesi ja hommikukohvi.
Ilm soosib kogu nädala vältel rannapuhkust, mille kasuks otsustame koguni viiel päeval. Sellest piisab, et endale pagulase välimus saada.
Absoluutseks Küprose randade lemmikuks saab meie poolt Larnakast 40 km kaugusel Agia Napal asuv Nikissi rand.
Saarel liikumiseks kasutame nii kohalikke liinibusse kui ka rendiautot, mis teeb hinnas sama välja. Vahe ainult selle, et autot tuleb juhtida ise ning arvestada sellega, et rool asus valel pool ja sõita tuleb samuti valel pool teed. Kuidagi ei suju turvavöö kinnipanek, seda tahad ikka kõigepealt õhust haarata ning sõitu alustades kipub käsipidur peale jääma, kuna see on vasakukäeliste jaoks. Õnneks on autod valdavalt automaatkastiga ning kohalikele hoiatuseks suurte punaste numbrimärkidega. Kohalikele teeb aga nalja, kuidas me hommikul üritame mõlemad korraga auto vasakpoolsele esiistmele istuda. Peale 500 kilomeetrit tekib aga Urmasel juba soov Londonis autoga ringi sõita.
Kahe rannavaba päevaga üritame võtta ajaloost maksimumi. Esimese päeva veedame Nikosia vanalinnas, mis Türgi okupatsiooni järgselt on rohelise joonega eraldatud kaheks. Et kõigil oleks rõõmus olla, saan mina Türgi poolel ohjeldamatult ostelda ning Urmas teeb endale väikese orienteerumissprindi euroopa osas asuvas vanalinnas.
Teisel rannavaba päeval võtame ette 300 km pikkuse autotripi Pafosele, et vaadata UNESCO kultuuripärandisse arvatud Kato Pafose arheoloogiapargis kuidas mosaiikpõrandatega Rooma villades jumalused ja surelikud pummelunge pidasid.
Teel Pafosele külastame Larnaka soolajärve ääres asuvat Hala sultan Tekke, see on kõige muljetavaldavam mossee Küprosel ning Kittioni, Küprose kõige paremini säilinud foniikia asulat.
Sealt suundume edasi nelja – ja kuuerealisele kiirteele, mis on ilmselt iga eestlase täitumatu unistus. Esimese mahasõidu teeme Choirokoitias, et vaadata mäe sees asuvat arheoloogilist linna, kus 6800 aastat eKr elas „mesipuuhüttides“ 2000 elanikku.
Peale Limassoli loobume kiirteest, et näha Küprose kaunimaid paiku. Sealhulgas Kourion, kus asub Rooma teater ja saun ning Aphrodite sünnipaik Petra Tou Romino. Sõit mööda mägiteid on hingematvalt ilus, eriti tagasisõit päikeseloojangul.
Nägime ära küll mõned kuulsad vaatamisväärsused, aga selleks et kogu Küprosest ülevaade saada, tuleb seal veel  mitu korda käia. Just sellise mõttega koju tagasi lendamegi.


Postitas Riina

2 comments: